Me ei suutnud oma õnne uskuda – me saame uued rattad! Vanad, mitme võistluse ja esikohaga ribadeks sõidetud KTM-id olid juba nii pehmed, et paindusid nagu vibukaared ja mootorid läkastasid nagu tiisikushaiged. Lääne riikide tiimidel oli tavaline, et igal aastal anti võistlejatele uued masinad ja pärast iga etappi vahetati kolvid-rõngad, aga meile oli ALMAVÜ sel korral selgesõnaliselt teatanud, et uusi masinaid ei ole ega tule. Head sõitu saavat ka Vene ratastega teha, see jutt ajas meid viisakalt öeldes muigama…“
Motolegendi Andres Krestinovi elulugu on täis nõukaaja absurdihuumorit, traagikat ja rõõmu, tükkideks sõidetud mootorrattaid, olematuid varuosi, ordeneid, karikaid ja poodiume, vilte ja puhvaikasid, dokumendi võltsimist, nuttu ja naeru ja eneseirooniat.
