Psühholoogia seisund sarnaneb meditsiini seisundiga – kuigi enamik inimesi pole meditsiini õppinud, kipuvad paljud sel alal eksperdiks. Psühholoogia puhul tundub üsna tavaline olevat arvamus, et näiteks inimese vaimsete omaduste hindamise testid ajalehesabades kujutavad endast midagi tõeliselt psühholoogilist. Muidugi on niisugused testid huvitavad. Paraku jääb huvitavusest väheks, et mingist teadusest tõsiselt rääkida. Testidega piirdudes ei jõua me selleni, millega tänapäeva psühholoogia tegeleb.
Psühholoogias on viimase sajandi jooksul kogutud palju teadmisi. Tänapäeval ilmub igal aastal tuhandeid raamatuid ja kümneid tuhandeid teaduslikke artikleid. Seetõttu tuleb psühholoogiast ülevaate saamiseks teha valik.
Kahtlemata tunduvad eriti köitvad inimese isiksuse ja emotsionaalse maailma teemad. Kuid ainult nendest ei piisa. Esiteks ei tegele suur osa nüüdisaja teaduslikust psühholoogiast nende teemadega. Näiteks Ameerika Ühendriikides töötab tänapäeval kuni 80 prontsenti akadeemilise süsteemi psühholoogidest hoopis kognitiivse psühholoogia alal. Teiseks omandab kognitiivne psühholoogia järjest suuremat tähtsust inimese isiksuslike omaduste selgitamisel.
