2014. aasta augustis valib rahvas mu ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. See maa on Setomaa. Setomaa asub kahes riigis: suurem osa on praeguse Venemaa territooriumil ja väiksem osa Eesti vabariigis. Igal aastal, Seto kuningriigi päeval, valitaksegi ülembsootska. Peale kuningriigi on setodel oma laul – seto leelo, mis on kantud Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Ka oma keel, lipp, vapp, hümn ja raha ning rahva esindusorgan Seto kongress. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. Kirjutasin nii ülevatel laineharjadel kui ka oigamapanevas kaotusvalus. Samal ajal astun suure sammu isiklikul arenguteel. See on nüüdisaegseim seto lugu – keda ülembsootska valitsemissau kiior on kord puudutanud, see ei muutu enam kunagi endiseks.
