Peäro August Pitka (1866-1915) – kirjanikunimega Ansomardi – on pärit Järva-Jaani kihelkonna Jalgsemaa küla talupojaperest. 1887. a. läks ta sõjaväkke ja sealt ohvitseride kooli. 1891. a. alates oli ta ohvitseriks jalaväediviisis Pihkvas. Esimesse maailmasõtta läks A. Pitka pataljonikomandörina ja langes 1915. a. lahingutes Poola aladel.
Ansomardi kirjanduslikud huvid ilmnesid juba gümnaasiumis. Ohvitserina tegi ta kaastööd ajalehtedele ning kogus kodukandist ka rahvalaule Jakob Hurdale.
Kandvama osa tema ilukirjanduslikust loomingust moodustavad lastejutud, mis kuuluvad XX sajandi alguse eesti lastekirjanduse proosaloomingu paremikku. Kogudes «Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud» (1901) ja «Lastejutud» (1911) ning ajakirjas «Lasteleht» avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest.
Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse.
Ants Järv
Sisu:
Kogust «Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud»
Lugejale
Jalgsemaa järv
Surm suu ääres
Tondi-Tõnu
Kogust «Lastejutud»
Kati ja Oti
Maiustemaja
Üleannetu Ats
Eidetar ja Taaditar
Käbikuningas ja Aavikusaksad
Mõistujutukene Tallinna üle (kogust «Elupudemed» 1909)
Viku («Lasteleht» 1916)
