Kurt Vonneguti Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda. Sunnitud tants surmaga on üks 20. sajandi mõjukamaid teoseid, mis ühendab endas nii ajaloolise sõjaromaani kui ka ulme ja satiiri elemente. Peategelane on saksa päritolu ameeriklane, kes elab Codi neemel ja suitsetab ülearu palju. Ta oli Ameerika jalaväelane Teise maailmasõja ajal, langes sõjavangi ja oli tunnistajaks Dresdeni linna pommitamisele – traagilisele sündmusele, mida autor kasutab, et avada sõja inimlikku ja absurdsust.
Vonneguti jutustamisviis on unikaalne, kombineerides skisofreenilis-telegrammilist stiili, mis on iseloomulik fiktiivsele planeedile Tralfamadore. See stiil võimaldab autoril käsitleda keerukaid teemasid, nagu sõda, surm, aeg ja eksistents, unikaalsel ja mõtlemapaneval moel. Raamat kõigub pidevalt mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, tuues esile inimkonna raskused ja vastuolud.
Teose pealkiri Tapamaja, korpus viis viitab sõjavangilaagrile, kus peategelane veetis aega, ja Laste ristisõda peegeldab sõja mõttetust ja noorte inimeste kasutamist sõjamasinas. Vonnegut kritiseerib teravalt sõja absurdsust ja inimelu hävitamist, pakkudes samas filosoofilisi mõtisklusi elu, surma ja inimliku eksistentsi üle.
Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda. Sunnitud tants surmaga on Vonneguti üks tuntumaid teoseid, mis jätkuvalt puudutab ja inspireerib lugejaid üle kogu maailma. Selle mõju kirjandusele ja kultuurile on olnud märkimisväärne, tehes sellest klassika, mis pakub sügavat ja mitmekülgset lugemiskogemust.
