Naiseks olemise kunst

Rahvasuu naljatab, et Jumal, kes oli maailmaloomise protsessis mehe valmis meisterdanud, silmitses teda hetke ja mõtles: „Ma suudan paremini.“ Ning tegi naise.

Väeline naine on jumaliku loomingu kauneim meistritöö. Kuidas aga elada oma elu selliseks, et jumalik läte naises ei kuivaks, et sära aastatega ei tuhmuks, vaid väge tuleks vanusega juurde? Et sellest väest saaks toitu enesehinnang, mis on kõikide suhete aluseks? Selline elu on kunst.

Naise süvamaailma allhoovuseid, mis juhivad ta mõtlemist, tundmusi ja käitumist, võib kutsuda naise arhetüüpideks.

Eluterved arhetüübid muudavad naise väeliseks, variarhetüübid kahandavad ta väetiks. Arhetüübid – Tütarlaps, Armastaja, Perenaine ja Kuninganna – avalduvad naise elu erinevates tahkudes. Tütarlaps toob naise ellu emotsionaalsuse, elurõõmu, mängu ja liikuvuse, tantsu ja spordi. Sensuaalse Armastaja abil astub naine füüsilisse kontakti mehega. Perenaine kannab naise elus hoolt tema perekondlike suhete, koduhoiu, puhtuse ja enda sisemise maailma hoidmise eest. Kuninganna ilmneb suhetes välismaailmaga, oma väärtuse teadmises ning oma seisukohtade selges ja julges avaldamises.

Arhetüüpide palett on igal naisel sünnihetkel olemas, see on justkui tema Ürgnaise kood, mis peaks tagama täisverelise elu. Paraku juhtub elu käigus sageli, et naine hälbib elutervetest arhetüüpidest variarhetüüpide küüsi. Temas on eluterve arhetüübi energiat kas liiga vähe või vastupidi, liiga palju.

Mis on need põhjused, miks naine kaotab kontakti väeliste arhetüüpidega? Milliseid arhetüüpe mehed suhetes naistega otsivad? Milliseid arhetüüpe vajab naine suhete õnnestumiseks? Millised variarhetüübid toovad garanteeritult kinnijäämise negatiivsetesse emotsioonidesse?