Järgmisel ööl pärast seda läks Oskar suurema seltskonnaga luksuslikku tantsulokaali. Äkki nägi ta kaht meest ja teadis: «Need on nemad.» Talle meenus, et ta oli neid märganud juba eile ja ka tänase päeva kestel. Ta läks fuajeesse. Teine meestest järgnes talle. Ta lahkus lokaalist, sõitis mujale, nemad olid jälle seal.
Ta ei julgenud koju minna. Hannsjörg on ta maha jätnud, tal pole Hannsjörgilt abi loota. Ent ta peab veel kord Hannsjörgi juurde minema. Tal peab olema keegi, kelle külge klammerduda, kui need mehed tulevad teda maha lööma. Ta sõitis Hannsjörgi juurde.
Härra riiginõunik polnud kodus. Kui ta nõudis, et talle öeldaks, kus härra riiginõunik viibib, seletati kõheldes, et härra riiginõunik on proua von Trettnowi pool.
Oskar sõitis Trettnowi juurde. Oli hilisöö, unine portjee avas ukse. Oskarile paistis, et too oli imestunud ja kimbatuses, kui ta tema ära tundis. Oskar seletas, et tema vend viibib siin, ta peab vennaga tingimata kokku saama. Portjee, ikka veel segaduses, palus teda oodata ja kadus. Veidi hiljem tuli ta tagasi, teatas, et härra riiginõunik oli küll siin, on aga juba mõne aja eest lahkunud.
