Udusel vana-aastaõhtul kõnnib 17-aastane Jennifer teismeliste majapeolt külma talveöösse – ja kaob jäljetult. Linna teises otsas võõrustavad tema vanemad Lollo ja Max oma pidulisi, õndsalt teadmata, et nende elu muutub igaveseks. Paari iga-aastasel uusaastapeol saavad kokku vanad peresõbrad, kellel tegelikult pole enam palju ühist, kuid koos aastavahetuse tähistamine on endiselt traditsioon. Aastakümnete jooksul on sõpradevahelised kunagised head suhted asendunud armukadeduse ja varjatud õelate arvamustega üksteise suhtes, mida peidetakse viisaka fassaadi taha. Ja ometi seob neid kuuluvustunne, millest tasub kinni hoida. Sest kes tunneb sind kõige paremini, kui mitte sinu vanimad sõbrad?
Uue aasta esimese päeva varahommikul ärkavad täiskasvanud tuikava pohmelliga ja järjest kasvava ärevusega Jenniferi pärast. Kolme erineva vaatenurga kaudu hakkavad sõpruskonna suhted lahti hargnema: Lollo, Jenniferi ema mõistab, et ei tunne oma tütart üldse; Nina, Lollo lapsepõlve parim sõbranna ja kolme lapse ema ei saa enam aru, mis tema abielus valesti on, ja Nina abikaasa Fredrik, kes võis olla viimane, kes Jenniferi elusana nägi…
Kadunud neiu viib Lollo, Nina ja Fredriku käitumise kontrolli alt välja, paljastades tumedaid saladusi, mida on aastaid hoolega varjatud. Selles jõulises Rootsi põnevikus, mis meenutab Liane Moriarity „Suuri väikeseid valesid“, viivad pealtnäha tähtsusetud valed katastroofiliste tagajärgedeni, mis kasvavad nagu lumepall.
Malin Stehn ehitab osavalt kaardimajakese, milles kolm peategelast on sunnitud uuesti läbi vaatama kõik, mida nad arvasid teadvat üksteisest – ja oma peredest. Pinge säilib põneviku viimase leheküljeni.
