Kui Kustas Kikerpuu üheksandasse klassi jõudis, oli muusika tema juures oma töö juba teinud. See «saatana salakaval» oli ta tõmmanud võrku, millest tal edaspidises elus polnud juhust ega tahtmistki välja rabelda. Niisiis oli noorukil 1952. aastal vaja vaid koolivenna kutset, ja tegevmuusiku karjäär oli alanud. Kõigepealt tulid klaver, trummid ja taldrikud oma kooli pundis.
Siis algas muusikategemine isetegevuslikes ansamblites – need olid 1950.–60. aastatel olemas igal enesest lugupidaval tehasel, vabrikul ning töökojal ja ka noor Kustas Kikerpuu on muuhulgas mänginud trükikoja Punane Täht ja tehase Norma isetegevuslikes ansamblites. Edasine on juba ajalugu – Eesti Riiklik Filharmoonia, Eesti Raadio, Eesti Televisioon ja «Horoskoop», Reklaamiklubi, esinemised nii väikestes maaklubides kui ka väga suurtes ja tähtsates saalides, välisreisid ning lõpuks õpetajatöö Georg Otsa nimelises muusikakoolis ehk Otsa-koolis. Ja muidugi laulud, laulud, laulud…
