NÄKKU MIND mõnitasid uued Aleksandrid:
Vaadake, ütlesid nad, sajandi tobedat hulkurit!
Ta on nürimeelne
kui me kõik kaebame, ta juubeldab
kui me kõik rõõmustame
mornitseb ta põhjuseta.
Kui karjume, edasi läheb ega sest hooli
meile nähtamatut
kõrv vastu kivi
tõsisena jälgib.
Ühegi sõbrata
ja poolehoidjata
usaldab üksnes ennast
suurt saladust päikese tihnikust otsib
ta on too
sajandi turgudelt pagendatu!
