Karu keetmine

Aga leidis hoopis praost. Tükk maad eemal tõi ta nõtkuvas soos kuuldavale läbilõikava röövlivile, mille oli noorukina Kvikkjokis ära õppinud. Ruttasin otsekohe tema poole. Vesi oli süsimust, pinnale ulatus millegi – võib-olla väikese soomänni – hallikas ots. Praost võttis kinni ja liigutas seda edasi-tagasi. Tumedas mudas õõtsus midagi heledat, midagi heinataolist. Siis nägin oma kirjeldamatuks õuduseks, et need on juuksed.

Suvi 1852 Põhja-Rootsis Kengise külas. Karismaatiline praost Lars Levi Laestadius – usulise äratusliikumise algataja, viinakatku vastu võitleja, botaanik ja kirjamees – on oma värvikate jutlustega saanud endale andunud jüngreid ja ka vihaseid vaenlasi. Kohalik koorekiht vaatab praostile viltu, eriti kõrtsmikud, kes kaotavad tulu, kui inimesed enam ei joo. Pealekauba näib kihelkonnas ringi liikuvat murdja karu inimese nahas, kes tapab noori naisi. Terava botaanikusilmaga praost, kes tunneb hästi ka inimhingede sügavamaid soppe, leiab koos oma abilise, saami noormehe Jussiga üha uusi jälgi kurjusest, mis tungib aina lähemale. Kes või mis on kurja välja kutsunud?