Mitmeid žanre viljeleva, austria moodsa kirjanduse esindaja Thomas Bernhardi (s. 1931) esimene romaan (1963), milles leiab markantse käsitluse autori eripärane ainevald ja kogu edasist loomingut määrav põhiteema: inimese võõrandumine ja individualistliku humanismi pankrot. Romaan kujutab endast noore arsti detailset päeviku vormis aruandlust isevärki kunstniku käitumisest Austria kolkaküla õhkkonnas.
