Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult täielik mälukaotus. Pärast mõningaid eksirännakuid on ta sunnitud pöörduma abi saamiseks ainuvõimalikku paika — psühhoneuroloogiahaiglasse. See küllaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile võimaluse mõtiskleda — kohati isegi lõbusas toonis — inimloomuse kummaliste tahkude üle ning juhib tähelepanu XX sajandi heitlikest rütmidest tuleneda võivale vaimu saastumisele.
