Tasuja, jutustus Eesti vanast ajast

Tasuja oma salgaga, millest suur jagu oli langenud, istus sadulasse ja kihutas tuhatnelja Tallinna poole. Kui ta umbes tunni aja pärast sinna jõudis, oli võitlus juba lõppemas. Rüütlite raudriiete ja sõjakunsti vastu ei ulatanud talupoegade hulk, ei vahvus, kuna vajalik valmistus ja juhatus puudusid. Rüütlid murdsid veriseid sihte nende ridadesse ja raiusid üksikud salgad viimseni maha. Aga need salgad langesid selsamal paigal, kus nad seisid, ilma sammu taganemata, ja kes vähe suutis, see kiskus ühe vastase surma kaasa.
Käesoleva väljaande aluseks on kirjaniku Ajaloolistes jutustustes (1964) avaldatud tekst, mis omakorda tugineb autori eluajal ilmunud Tasuja väljaandele (1921, kaanel 1922).