Romaanis (ilmus esmakordselt aastal 1928) on põhiprobleemiks humanismi ja kunsti saatus revolutsioonitormis. Teose konflikti komplitseerib heliloojast peategelase traagiline enesetunnetus – rahvast ja rahvuslikust pinnasest irdunud kunsti vaimse lämbumise tajumine.
