Juku kõrval bussis istuv tädike jääb poissi üksisilmi vaatama.
«Kuule, poiss,» lausub ta lõpuks, «mulle tundub, et olen sind kusagil kohanud!»
«Väga võimalik!» noogutab Juku pead. «Ma käin päris sageli kusagil!»
«Ah et sina, Juku, oled nüüd ärimees!» imestab vana pedagoog. «Seda poleks küll ilmaski osanud arvata, sest koolis oli sul matemaatikaga suuri raskusi…»
»Äriajamine käib minu käes kui käkitegu! Ja mis seal keerulist on: kahe tuhandega ostan, nelja tuhandega — see kaks protsenti vaheltkasu rahuldab mind täielikult!»
