F. E. Sillanpää on tuntumaid ja tõlgitumaid soome klassikuid, 1939. a. Nobeli preemia laureaat. 1930-ndail saavutas ta täie loomisjõu, ilmutades üksteise järel oma kuulsad romaanid «Noorena uinunud» (e.k. «Silja»), «Mehe tee» ja «Inimesed suveöös».
Romaan «Noorena uinunud», mis kätkeb kõige täiuslikumalt Sillanpää kirjanikunatuuri, kujutab vana talupojasuguvõsa hääbumist. Looduslapse Silja kuju peetakse üheks kaunimaks naiskujuks soome kirjanduses.
Pärast sõda on Sillanpäält ilmunud veel kaks romaani: «August» ja «Inimelu võlu ja vaev» (1945). Viimane, mõneti autobiograafiline teos lisab senisele uusi noote: uus on miljöö – haritlaskonna elusfäär – kui ka eneseirooniline hoiak.
