Mihkel Aitsami (1877–1953) raamat on põnev seiklusjutt, mis põhineb ajaloolistel isikutel ja sündmustel. Ta ei ole ei esimene ega viimane, kes selle dramaatilise ja haarava loo on ilukirjanduseks teinud. Ometi on tema lool sees mingi eriline hõng ja põnevus, mis raamatu tänapäevalgi paeluvaks teeb. Selle raamatu lugemine on heaks sissejuhatuseks ajalooga tegelemiseks, sest kellel vähegi huvi tekib, võib minna Tartus Liivi tänaval Ajalooarhiivi ja ise nende toimikutega tutvuma hakata. Ja siis otsustada, milline see lugu tegelikult oli.
1936. aasta suvel käis autor Hiiumaal uurimisreisil, kus ta ajas taga Ungern-Sternbergi jälgi Suuremõisast Kõpu tuletornini. Sellel käigul oli tal kaasas poeg, jällegi Mihkel Aitsam (1913–1999), kes isa raamatu heaks fotosid tegi. Enamiku neist negatiividest leidsid järeltuijad üles ning fotod on kõigi rõõmuks siia raamatusse sisse pandud.
Tuntud mõisapõletaja ja mässumees Mihkel Aitsam (1876–1917) oli autori onupoeg.
Ajaloolise romaani peategelane parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg oli kõrgelt haritud ja laia silmaringiga mees, kes püüdis vabalt omaenese reeglite järgi elada. Põimuvate tegevusliinide hulgast kerkivad esile vabadusse pürgiva talupoeg Leemeti, kapten Malmi ja Hiiumaalt väljasaadetavate rootslaste omad.
Raamatule on põhjaliku saatesõna kirjutanud Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo.
