Ivan Aleksejevitš Bunini (1870–1953) jutustuste kogumik „Hämarad alleed“ on pühendatud armastusele selle kõikvõimalikes värvingutes. Süngeid, vahel erootilisi ja sageli traagilisi afääre kannustab, aga ka lõhestab lihalike ja vaimsete tundmuste ürgne vastuolu. Autor ise pidas seda raamatut parimaks kõigest, mida ta on kirjutanud.
Bunin, kelle meisterlik keelekasutus oli venekeelse kirjanduse rikkalikumaid, pälvis oma kaasaegsete silmis viimase suure realisti tiitli. Ta oli esimene vene kirjanik, kellest sai Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema loomingu keeleline struktuur – tuntud ka kui „Bunini brokaat“ – on külluslik, tihedakoeline ja peensusteni läbimõeldud.
