Endla Tegova Laulatatud on sügavalt liigutav lugu lootusest ja elujõust. Romaanis kirjeldatakse, kuidas hüljatud rannaküla, mis oli jäänud unustuse hõlma vaid kahe vanainimese valvsa pilgu alla, hakkab järk-järgult uuesti elule ärkama. Selle kord mahajäetud paiga muutumise südames on kaks vanainimest, kelle armastus ja hool küla vastu inspireerib kunagisi külaelanikke ning nende järeltulijaid maale tagasi pöörduma.
Romaan peegeldab sügavat austust maaelu vastu, tuues esile põllumajanduse ja maaharimise keskse rolli ühiskonna toimimises. Tegova kasutab küla taassünni lugu selleks, et rääkida laiemalt ühendusest, mida inimesed oma juurte ja päritoluga tunnevad, ning sellest, kuidas see seos võib aidata neil leida tugevust ja suunda elus.
Laulatatud ei ole pelgalt lugu küla füüsilisest taastumisest, vaid ka inimsuhete taastekkimisest ja üksteise toetamisest. Autori oskus luua tugevaid, meeldejäävaid karaktereid ja tema võime kirjeldada nende sisemisi maailmu muudab teose veelgi köitvamaks. Tegova optimistlik vaade tulevikule, usk inimlikkuse võimsusse ületada raskused ja taas leida üksteist, on selle romaani tuum. Laulatatud on austusavaldus elule maal, selle elujõule ja muutumisvõimele.
