Tänan ja palun

Kirjeldus

Seitsmendas luulekogus kajastuvad autori tasakaaluotsingud. Raamatu põhijoont võiks nimetada luulevormiliseks rahusooviks. Ja see pole kitsalt minakeskne lüürika. Leidub viiteid praegusaegse maailma põhiküsimustele, avarama taustaga lugude kõrval on isiklikust kutsetööst (näitlejana) tingitut.

Sisukord:
Ilmatäiusesse
Ta istub
Aabitsas on
Nii palju
Isegi läbi
Tuleb ette
Rohi
Hingamine
Lihastepinge
Süda peksab
Helendust
Sügisemees
Ah see oligi uni
Ah, kui teaksime
Tunnelis
Soome lahe kaldal
Ma olen pannud segast
Veel päev
Pilved
Arvasid
Leida
Iga rida
Kiirus
Seisund
Harva on mul soe
Kogu tema luule
Mees
Kahe rännumehe tee
Väikese poisi juustesse
Jaanil suvemaja maal
Maa, mis võsa all
Suures hallis
Sõrmusteta käed
Ma arvan
Vist enamusel
Ärgata
Esimene leebe päev
Tühi tuba
Õigus
Meelespea
Õnnelaul
Vana mehe laul
Enne
Mida ma tahtsingi
Jah, ütlesin sulle
Päevaunest ärkamine
Esimene
Kord olid mul riiulis
Kahekõne
Reisil
Hingehaigetele
Oma särk
Tuleohtlik
Korraks kahju
Iga tüli
Kõik läheb
Palve