Alejo Carpentieri üks tippteoseid, ajalooline romaan „Valgustuse sajand” („El siglo de las luces”, 1962) annab ülevaate Prantsuse revolutsiooni mõjust Kariibi mere piirkonnale. Mõistatuslik Prantsuse kaupmees Victor Hugues ilmub ühel õhtul Kuubale kolme orvuks jäänud jõuka noore inimese ukse taha, et muuta igaveseks nende elu. Kaupmees paiskab noored maailmas toimuvate murranguliste sündmuste keerisesse ja nakatab nad revolutsioonipalavikuga, mis kõigutab nende seniseid tõekspidamisi. Alejo Carpentier kirjeldab endale omase barokse sõnakasutusega Kariibi mere piirkonna õhustikku 18. sajandi lõpul, kujutab värvikalt sealset elu-olu ja loodust, vabaduseiha, uue ajajärgu lävel tekkivaid vastuolusid ning Euroopa ja Ladina-Ameerika reaalsuste põrkumist. Ajaloolisi sündmusi kajastades sulandab Carpentier nendesse osavalt fiktsiooni, laskmata lugejal aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine. Kogu teost iseloomustab Ladina-Ameerika kirjandusele omane maagiline realism – imepäraste seikade põimumine tavaeluga.
