Notes for an Art School: Manifesta 6
“Notes for an Art School” ei ole pelgalt raamat – see on manifest, mis käsitleb kaasaegse kunstihariduse olemust, väljakutseid ja potentsiaali. Avaldatud Manifesta 6 kooli raamatute sarja esimese väljaandena, on teos saanud inspiratsiooni rahvusvaheliste kunstnike, kuraatorite, teoreetikute ja õpetajate mõtetest ja kogemustest.
Notes for an Art School Sisust
Raamatu südames on kogum esseid ja intervjuusid, kus autorid, nagu Mai Abu ElDahab, Babak Afrassiabi, Julie Ault ja paljud teised, arutlevad kunstikoolide rolli ja struktuuri üle. Milline on kunstikooli ideoloogiline kontekst? Kuidas suhestuvad õpilased kunstimaailmaga? Mis on kooli sotsiaalne ja poliitiline roll?
Julie Ault ja Martin Beck keskenduvad akadeemiate demokratiseerimisele kui vahendile aktiivse sotsiaalse kaasatuse genereerimiseks. Boris Groys’ arutluse kohaselt peaks hariduse eesmärk olema õpetada tudengeid lugema vabandust kriitikana. Liam Gillick uurib teoreetiliste ja praktiliste aspektide lõhet kunstikooli keskkonnas, samal ajal kui Jan Verwoert käsitab akadeemiat tootmissaidina nii selle kaitsja kui ka kriitiku vaatenurgast.
Lisaks arutlevad autorid ka kunstikoolide suhte üle sotsiaalsete ja poliitiliste tingimustega, diskursiivse kaasatuse tasemega ning olemasolevate koolimudelite asjakohasuse ja kehtivusega. Olaf Metzel, näiteks, uurib reageerimisvõimalusi institutsionaalsete raamistikest väljaspool, samas kui Walid Sadek argumenteerib, et pidevas muutuses oleva asutusena võib kunstiakadeemia saada kohaks, mis toetab mitmete tähenduste levikut.
Märkused: Manifesta 6 kuraatorid toovad teosesse oma unikaalse panuse, käsitledes Manifesta 6 kooliga seotud probleeme erinevatest vaatenurkadest. Mai Abu ElDahab vaatleb, kuidas kool saab määratleda oma sotsiaalpoliitilist rolli; Anton Vidokle käsitleb Manifesta 6 kooli dialoogina eksperimentaalse kunstihariduse ajalooga, ja Florian Waldvogel pakub kooli alternatiivse mudelina võrreldes olemasolevate Euroopa akadeemiatega.
Raamatu Taustast
Tellitud Rahvusvahelise Sihtasutus Manifesta ja Manifesta 6 poolt Nikosias, seab “Notes for an Art School” eesmärgiks teha kindlaks kaasaegse kunstihariduse teoreetiline raamistik, et pakkuda alternatiivi traditsioonilistele õppeasutustele. Teos valgustab Manifesta 6 kunstikooli ideoloogilist tausta, mis asutati Nikosias 2006. aasta septembris.
Kunsti rolli konfliktitsoonides mõistetakse veel vähe. Kuigi kunst võib aidata mõistmist ja leppimist, võib see teadmatult süvendada lõhesid. Manifesta 6 tühistamise põhjus tundub olevat seotud biennaali “kooli” asukohaga Põhja-Nikosias, lisaks kuhjusid teised tegurid mõlemalt poolt. Kuigi eesmärk oli edendada kahesuunalist tegevust Küprose mõlemas osas, tundus kuraatorite plaan minna kaugemale kokkulepitud raamistikust. Lisaks oli enamik Küprose Vabariigi kodanikke, vaatamata suurele huvile, ilmselt keeldunud külastamast põhjaosa, sest nad keeldusid näitamast oma passe oma riigis asuva võõra okupeeriva jõu relvastatud sõduritele.
Manifesta 6 lugu toob esile mõned olulised õppetunnid. Esiteks, peame paremini mõistma kunsti rolli konfliktitsoonides. Kuigi kultuurisildade ehitamine on erinevatel viisidel äärmiselt oluline, on see tõenäoliselt edukas ainult siis, kui kõik osapooled mõistavad täielikult, millesse nad astuvad.
Mis on Manifesta?
Manifesta sai alguse 1990. aastate alguses vastusena poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele pärast Külma sõda ja järgnevaid samme Euroopa integratsiooni suunas. Alates sellest ajast on Manifesta arenenud rändava platvormina, keskendudes dialoogile kunsti ja ühiskonna vahel Euroopas.
Varasemad väljaanded on toimunud Rotterdamis (1996), Luxembourgis (1998), Ljubljanas (2000), Frankfurtis (2002), San Sebastianis (2004), Nikosias (2006 – tühistatud), Trentino-Lõuna-Tiroolis (2008), Murcias dialoogis Põhja-Aafrikaga (2010), Limburgis (2012), Peterburis (2014), Zürichis (2016), Palermos (2018), Marseilles (2020) ja Prištinas (2022). 2023. aastal korraldab Manifestat Barcelona ja seejärel Ruhr (2026).
Manifesta püüab teadlikult hoida distantsi sellest, mida sageli peetakse kunstilise tootmise domineerivateks keskusteks, otsides selle asemel uut ja viljakat maastikku uue kultuuritopograafia kaardistamiseks. See hõlmab innovatsioone kuraatori praktikates, vahendamises ja hariduses. Iga Manifesta biennaal uurib ja peegeldab kaasaegse kunsti ja kultuuri tekkivaid arenguid Euroopa kontekstis. Sellega seoses kaasame kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi vaatajaid uute kunstilise väljenduse aspektide ja vormidega, et katalüüsida positiivset sotsiaalset muutust Euroopas.
Iga Manifesta hõlmab tegevuste sarja, mis kestab kaks või enam aastat. See hõlmab uuringuid, publikatsioone, koosolekuid, arutelusid ja seminare, kulmineerudes lõpliku kolme kuu pikkuse programmiga (või 2006. aastal “kunstikooliga”) võõrustavas linnas või piirkonnas. Sel viisil soovib Manifesta luua liidese valitsevate rahvusvaheliste kunsti- ja intellektuaalsete arutelude ning antud asukoha spetsiifiliste omaduste ja iseärasuste vahel.
Manifesta rändava iseloomu olemuseks on soov uurida Euroopa psühholoogilist ja geograafilist territooriumi. Iga väljaande jaoks esitleb see kunstnikke, kuraatoreid ja noori professionaale kuni 40 erinevast riigist, luues sidemeid Euroopa naabritega Aasias, ida-Vahemeres ja Põhja-Aafrikas ning keskendudes Euroopa enda vähemuste ja kultuuride perspektiivide kaasamisele. See protsess eesmärgiks on luua tihedam dialoog konkreetsete kultuuriliste ja kunstiliste olukordade ning laiemate, rahvusvaheliste, kaasaegse kunsti, teooria ja poliitika valdkondade vahel muutuvas ühiskonnas.
