Viimastel elupäevadel raevutses Adolf Hitler oma punkris, et tema oma inimesed on ta reetnud. Osaliselt oli tal õigus. Juba enne sõja algust oli Hitleri kõrgema väejuhatuse seas tema surmamisele ja kõrvaldamisele pühendunud ohvitsere.
Paddy Ashdown jutustab neist Hitleri-Saksamaa kõrgetest ametnikest ja ohvitseridest, kes püüdsid esmalt Teist maailmasõda ära hoida ning pärast takistada Hitlerit seda võitmast. Värskelt avalikustatud materjalidele tuginedes jutustab ta vandenõulaste korduvatest katsetest hoiatada liitlasi Hitleri plaanidest. Loo peategelane on Saksa välisluureteenistuse Abwehri juht admiral Wilhelm Canaris, kelle katsed pärast sõja algust Hitleri plaane nurjata, mitmed füüreri tapmiseks kavandatud vandenõud ja lõpuks ka Saksa sõjasaladuste vahendamine MI6, OSSi (CIA eelkäija) ning Šveitsis baseeruva Dora ringi nimelise vene spioonivõrgustiku kaudu Londonisse, Washingtoni ja Moskvasse. Canaris ja tema kaasvandenõulased tegid kogu sõja vältel katseid Läänega separaatrahu sõlmida, et lühendada sõda ja ära hoida Ida-Euroopa langemine Nõukogude Liidu ikke alla.
Seni suure tähelepanu osaliseks saanud pommiatentaadikatsed on tegelikult vaid väike osa palju laiemast loost, milles Saksa riigi juhtivad ametnikud ja ohvitserid kasutasid kõikvõimalikke vahendeid – vandenõusid, atentaate ja spionaaži –, sest nende riigi pikaajalise maine ning liberaalsete ja demokraatlike väärtuste säilitamise pärast ei tohtinud Hitler sõda võita.
