„Kuidas sa üldse Ukrainasse sattusid?“ küsitakse minult tihti ja ma räägin algatuseks sellest novembrikuu päevast, kui ma Tartu Toomemäe sünnitusmajas eestlannast ema ja ukrainlasest isa perre sündisin.
Kuigi kõik minu lapsepõlvesuved möödusid Ukrainas, ei oleks ma eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad mind ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima. „Mina ja riigireformid!“ oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi. Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.
