Elusäde

Esikaas pastakaga soditud. Skelett 509 on kümme aastat talunud kõige võikamaid elutingimusi Natsi-Saksamaa koonduslaagris. Ta kehast on järel vähe, kuid terav mõistus täiel määral ning see aimab sõja peatset lõppemist. Kui tema ja ta saatusekaaslased barakkides suudaksid vastu pidada vabastamiseni või ise välja murda, siis poleks nende kannatused olnud asjata.
Samal ajal annavad laagrit juhtivad SS-lased terrorile hoogu. Kuid nende eesmärgid on ähmastunud ja tähelepanu hajunud. Kas võib olla võimalik, et südid, kuid kohutavalt nõrgad vangid leiavad endas siiski jõudu neile vastu hakata?