Samal ajal kui Suur Tõll vaenlastega võitles, hiilis Vanapagan Tõllu ehituse juurde. Ta leidis nüüd paraja aja seda lammutada. Vanapagan kangutas kive seinast välja, nii et maja vappus ja seinad pragunesid.
Piret seisis ehituse juures ja hurjutas Vanapaganat. Vanapagan lammutas edasi. Kivid kukkusid kõmisedes maha, seinad purunesid. Piret tõstis käed kaitseks üles ja needis Vanapaganat. Kui ehitus oli maatasa, langes Piret hingetult pikali. Vanapagan naeris rahulolevalt ja tõttas minema.
Kui Suur Tõll sõjast tuli, leidis ta eest purustatud ehituse ja keset varemeid elutult lebava Pireti. Ta tõotas Vanapaganale kätte maksta ja ruttas Vanapaganat otsima. Käigult haaras ta suurtest pihlakatest latvupidi kinni, rebis need juurtega üles ja tõmbas läbi peo okstest puhtaks.
Tõll otsis läbi kogu Saaremaa metsad, pööras ümber kõik kahtlased künkad. Lõpuks jõudis Tõll mere äärde ja peatus väsinult maanina tipus. Vanapagan oli kadunud. Õhtune meri sillerdas vaikselt ja Tõll laskus maaninale pikali. Talle meenusid Piretiga elatud õnnelikud aastad.
